psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Astmeline tulumaks
Astmeline tulumaks PDF Prindi Saada link

EELNÕU

TULUMAKSUSEADUSE §4 MUUTMISE SEADUS

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:


§ 1. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

“(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel on:

 

1) maksumaksja maksustatavale tulule aastas, mis on väiksem või võrdne 70 000 krooniga, 18%;

 

2) maksumaksja maksustatavale tulule aastas 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;

 

3) maksumaksja maksustatavale tulule aastas üle 250 001 krooni 33%.”

 

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.


Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma


Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.

 

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon


Kadri Simson

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

 

14. juuni 2010.a.

 

SELETUSKIRI

 

 

TULUMAKSUSEADUSE §4 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE


I Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

 

Tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) eesmärgiks on täiustada tulumaksusüsteemi fiskaalset võimekust, kindlustada avaliku sektori eelarveline tasakaal, tagada majandustsükli efektiivne juhtimine ning suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust.

Riigikogus on seaduse vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus.

 

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

 

Eesti majanduskasvu viimasel kümnendil iseloomustab väga selgepiiriline tsükliline areng. Kümnendi esimese perioodi kiire majanduskasv asendus Euroopa Liiduga ühinemise järgnevatel aastatel ülekuumenemise ja sellele järgneva järsu langusega. Majandustsükli kulgu on võimendanud ka proportsionaalse maksumääraga tulumaksusüsteem.

 

Hetkel toimiva Tulumaksuseaduse põhimõtted kehtestati 1993. aastal vastuvõetud seadusega (RT I 1993, 79, 1184) ja uuendatud seadusega, mis hakkas kehtima 1.01.2000 (RT I 1999, 101, 903). Esimene neist sätestas proportsionaalse tulumaksumäära põhimõtte ja teine rakendas Euroopa kontekstis ainulaadse põhimõtte maksustada äriühingute kasumit selle väljamaksmise hetkel. Kümnendi vältel on kehtivasse tulumaksuseadusesse tehtud ka 58 muudatust, mis on suuresti tulenenud Euroopa Liidu seadusandlusega harmoneerimise nõuetest.

 

Alates 1994. aastast on Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelises staatuses toimunud väga olulised muutused ning sellest lähtudes ei vasta täna kehtiv tulumaksuseadus enam ühiskonna ega majanduse arenguvajadustele. Samuti on tulumaksuseaduse täiendustest tingituna peaaegu täielikult elimineeritud kehtiva TMS kasumi maksustamise eesmärk – soodustada investeeringuid ning pidurdada välisettevõtete kasumite väljavoolu Eestist.

 

Üldistatult on praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed aspektid järgmised:

1) tulumaksulaekumise maht kogu avaliku sektori maksutuludes on langenud ning on suurenenud riigieelarve sõltuvus tarbimismaksudest (Tabel 1-3);

2) tulumaksude vähenev osakaal halvendab eelarvepositsiooni ning piirab Maastricht kriteeriumide ning Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmist;

3) proportsionaalne tulumaksusüsteem süvendab fiskaalpoliitika pro-tsüklilisust ja elimineerib tulumaksude kui võimaliku automaatse stabilisaatori mõju;

4) proportsionaalne tulumaksusüsteem soosib ebasoovitavate tuluerisuste kasvu nii individuaalsel kui regionaalsel tasandil;

 

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse §-i 4 lõiget 1. Senine tulumaksu määr 21% asendatakse tulumaksumääradega, mis on maksustavalt tulult alljärgnevad:

1) kuni 70 000 krooni 18%;

2) 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;

3) alates 250 001 krooni 33%;

 

III Eelnõu terminoloogia, vastavus põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele

 

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Euroopa Liidu õigus eelnõus käsitletavaid teemasid ei reguleeri.

 

IV Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

 

Mitmeastmelise tulumaksumäära kasutamine võimaldab laiendada maksubaasi, suurendada avaliku sektori eelarvelisi laekumisi ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikke erisusi. Astmelise tulumaksu sisseseadmist on Eestile soovitanud ka IMF Raport Eesti kohta (Jaanuar, 2010).

 

Maksuastmed

Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Arvestades kehtivad mahaarvamisi (tulumaksuvaba miinimum ja muud mahaarvamised) tuludest, toimub üleminek esimesest maksuastmest teise arvestuslikult 11-tuhandelise kuusissetuleku juures ning teisest maksuastmest kolmandasse arvestuslikult 25 tuhandelise kuusissetuleku juures. Seega võrreldes hetkel kehtiva tulumaksuseaduses kehtestatud 21% üldise proportsionaalse maksumääraga toimub maksumäärade eristumine erineva tulutasemega rühmade lõikes (Tabel 4).

 

Maksutulude jaotus erinevate valitsussektori tasandite vahel

2010. aastal jaguneb füüsilise isiku tulumaks riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. KOV-ide osa kogu tulumaksulaekumistest moodustab ligikaudu 80% kogu üksikisiku tulumaksu laekumistest (vt. Tabel 2). Kuna aga omavalitsuste üksikisiku tulumaksu eelarvelaekumised on fikseeritud tuluosana brutotulude suhtes, siis mõjutab maksumäärade muutus vaid riigieelarvelisi laekumisi. Suurenevad riigieelarve tulud võimaldavad suunata omavalitsustesse rohkem sihtotstarbelisi vahendeid ja investeeringuid.

 

Mõju eelarvelaekumistele

Astmelisele tulumaksule üleminekul eeldatakse tulumaksulaekumiste kasvu 3,5 miljardi krooni suuruses summas. Tuginedes 2008 aasta andmetele eeldatakse üksikisiku tulumaksu laekumiste kasvu avaliku sektori eelarvetesse 12,4 miljardilt kroonilt kuni 15,6 miljardi kroonini (Tabel 4).

 

Mõju eelarvepositsioonile ja eelarve maksutulude struktuurile

Suurenevad tulumaksulaekumised võimaldab stabiliseerida riigieelarvelisi maksulaekumisi ja tasakaalustada laekumiste struktuuri erinevate maksude lõikes.

 

Mõju maksukoormuse muutusele

Maksumäärade muutmise mõjust erinevatele tulurühmadele annab ülevaate Tabel 4, kus 2008. aasta Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on hinnatud maksukoormuse muutuse mõju astmelisele tulumaksule üleminekul.

 

1. Maksuaste 18% maksustavatele tuludele 0-70 000 krooni

Selle maksuastme arvestuslik positiivne maksumäär on alates 5 000 kroonisest brutokuutulust. Kokku kaasab nimetatud maksuaste 55% hõivatutest ja 29% brutotuludest. Kehtiva maksumäära (21%) juures annab tulurühm tulumaksu laekumistest 15% ning uue maksumäära juures alaneb selle rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 10% tingituna maksumäära alanemisest.

 

2. Maksuaste 26% maksustatavatele tuludele 70 001 kuni 250 000 krooni

See maksuaste algab arvestuslikult kuisest brutotulust üle 11 000 krooni. Kokku kaasab nimetatud maksuaste 32% deklaratsioonidega hõivatutest ja 38% brutotuludest. Kehtiva maksumäära juures annab tulurühm tulumaksu laekumistest 37% ning uue maksumäära juures alaneb selle rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 34%-ni. Efektiivne tulumaksumäär jääb aga väiksemaks kui 26% proportsionaalse tulumaksumäär tingimustes, mis kehtis kuni 2004 aastani.

 

3. Maksuaste 33% maksustatavatele tuludele alates 250 000 kroonist

See maksuaste algab arvestuslikult kuisest brutotulust üle 26 000 krooni. Kokku kaasab nimetatud maksuaste 12% hõivatutest ja 33% brutotuludest. Kehtiva maksumäära juures annab tulurühm tulumaksu laekumistest 47% ning uue maksumäära juures suureneb selle rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 56%-ni.

 

Automaatne stabiliseerimisefekt

Tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks võimaldab stabiliseerida ja efektiivsemalt juhtida majandustsüklit - vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt, leevendada ja pehmendada majanduslangust.

 

Seos teiste maksudega

Riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldaks alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormav maksuliik. Seega toob TMS muudatus kaasa ka võimaluse maksusüsteemi üldiseks moderniseerimiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.

 

Mõju administreerimiskuludele

Kuna üle 90% tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt, siis maksude deklareerimises maksumaksja jaoks ei toimu olulist muutust.

Maksu- ja Tolliameti poolne administreerimiskulude kasv on seotud arvutisüsteemide ümberkohandamisega uuele maksusüsteemile ning töötajate ümberõppe kuludega. Tulumaksu kinnipidamise korda on vaja täpsustada ja kohaldada uue maksuseadusega.

 

Uue maksusüsteemiga seotud riskid

Riskid on seotud maksuvarjamiste suurenemisega, maksu administreerimisega seotud keerukuse lisandumisega. Seda riski tuleb siiski hinnata madalalt, kuna uus maksusüsteem ei too kaasa kogu ühiskonnale väga olulist maksukoormuse tõusu ning suuremale osale maksumaksjatele tulumaksumäär alaneb.

Maksu- ja Tolliameti administreerimissuutlikkus on piisav uue tulumaksusüsteemi administreerimiseks.


 

V Rakendusaktid

 

Kõik seaduse jõustumisega seotud rakendusaktid valmistab ette ja kehtestab Vabariigi Valitsus.

 

VI Seaduse jõustumine

 

Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2011.

 

VII Statistilised lisad

 

Tabel 1. SKP ja tulumaksud, miljonit EEK

 

SKP, jooksvas hinnas

D.51

Tulumaksud

D.51A

Füüsilise isiku tulumaks

D.51B Ettevõtte tulumaks

D.51 Tulumaksud

D.51A Füüsilise isiku tulumaks

D.51B Ettevõtte tulumaks

1999

83 842

8 167

6 532

1 635

9.7%

7.8%

2.0%

2000

96 380

7 449

6 594

854

7.7%

6.8%

0.9%

2001

109 070

7 847

7 099

748

7.2%

6.5%

0.7%

2002

121 673

9 154

7 806

1 348

7.5%

6.4%

1.1%

2003

136 421

10 975

8 818

2 156

8.0%

6.5%

1.6%

2004

151 542

12 037

9 515

2 522

7.9%

6.3%

1.7%

2005

174 956

12 232

9 736

2 496

7.0%

5.6%

1.4%

2006

206 996

14 803

11 680

3 123

7.2%

5.6%

1.5%

2007

244 504

18 724

14 640

4 084

7.7%

6.0%

1.7%

2008

251 493

19 982

15 816

4 166

7.9%

6.3%

1.7%

2009

214 828

16 349

12 338

4 010

7.6%

5.7%

1.9%

2010 RE

201 100

 

 

2 425

 

 

1.2%

2010 IMF

208 700

 

 

 

 

5.9%

1.2%

Allikas: Statistikaamet; Rahandusministeerium; IMF

 

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89