psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Eesti kodanike kojutuleku seadus
Eesti kodanike kojutuleku seadus PDF Prindi Saada link

 

Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu, mis üheksa meetme abil soodustab kodanike tagasipöördumist ning motiveerib Eestisse elama jäämist ja töötamist. Eelnõu soodustab eestlaste kojutulekut ning loob paremad võimalused tööturule naasmiseks ka praegu Eestis viibivatele töötutele, et ennetada nende minekut välisriikidesse.

Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud. Kuigi minister Juhan Parts on teatanud, et Eesti elanikud peaksidki ära minema ja töötama välismaal, on Keskerakond töötanud välja meetmed, et soodustada eestlaste koju tulekut.

Teravaks näiteks välismaale tööle minemisest on tervishoiusektor. 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik.

Väljaränne vähendas Eesti rahvaarvu 2009. aastal üle 17 000 inimese ning 2008. aastal 16 000 inimese võrra. On alust arvata, et märkimisväärse osa sellest moodustavad inimesed, kes on läinud võõrsile tööd otsima. Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast.

Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu annab omavalitsustele võimaluse riigi asutatud sihtasutuse poolt tagatud elamumajanduslaenu, et võimaldada kojupöördujatele munitsipaalkorterite ehitamist.

Eelnõuga täiendatakse ka kutseõppeasutuste seadust, et tööandja saaks palgatoetust kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks. Kutseõppeasutuse lõpetanud jäävad sageli pärast kooli lõpetamist töötuks. Palgatoetus loob paremad tingimused kutseharidusega isikutele tööturul konkureerimiseks.

Kolmandaks, võimaldab eelnõu senisest paremini toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid. Selleks muudetakse 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust ning toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise.

Eelnõu tagab välisriikides õppivatele lastele Eesti keele ja kultuuri õppe, mida rahastatakse riigieelarvest. Riisalu hinnangul on muudatus vajalik, sest täna on oht, et välisriikides töötavate vanemate lapsed saavad uue asukohamaa koolis võõrkeelse hariduse ja kaotavad eestikeelse kirjaoskuse. Selle säilitamisel oleks aga koju naasmisel lihtsam Eesti koolisüsteemis õpinguid jätkata. Samas võimaldab eelnõu  õpilaskodu ja pikapäevarühma neile lastele, kelle vanemad töötavad välisriigis.

Eelnõu loob erinevad sotsiaalmaksusoodustused, et soodustada ettevõtlusega alustamist. Näiteks antakse 50% sotsiaalmaksu soodustus füüsilisest isikust ettevõtjale, kes on olnud töötu kolm kuud enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumist. Lisaks muudetaks ka tulumaksu seadust, eesmärgiga hüvitada kojunaasmisel eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses riigieelarvest.

Selleks, et saada ülevaadet Eestist lahkunud inimestest kohustab eelnõu looma välisriigis elavate ning töötavata Eesti kodanike kohta statistikat.

Seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, kutseõppeasutuste seadust, perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riikliku statistika seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja välisteenistuse seadust.

 

EELNÕU

 EESTI KODANIKE KOJUTULEKU SEADUS

 

§ 1. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (RT I 2003, 18, 96; 2010, 22, 108) paragrahvi 7 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamumajanduslaenusid võib sihtasutus käesolevas seaduses ettenähtud korras tagada, kui vähemalt üheks laenusaajaks on riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppi kuuluv isik, samuti korteri- või hooneühistu, korteriomanike ühisus või kohalik omavalitsus, kes kasutab elamumajanduslaenu munitsipaalelamispindade ehitamiseks. Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid kehtestab Vabariigi Valitsus.“

 

§ 2. Kutseõppeasutuse seadust (RT I 1998, 64/65, 1007; 2010, 41, 240) täiendatakse paragrahviga 331 järgmises sõnastuses:

 

§ 331. Kutseõppe lõpetanu palgatoetus

 

(1) Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks makstav toetus.

 

(2) Kutseõppe lõpetanu palgatoetusega saab tööle rakendada isiku, kes on lõpetanud kutseõppeasutuse eelneva 12 kalendrikuu jooksul.

 

(3) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tähtajatu töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töölerakendamisel makstava kutseõppe lõpetanu palgatoetuse suurus on 50 protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(5) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:
1) andmed kutseõppe lõpetanu palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
2) kutseõppe lõpetanu palgatoetuse suurus;
3) kutseõppe lõpetanu palgatoetuse maksmise aeg;
4) tööandja kohustused;
5) lepingu lõppemine.

(7) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust ei maksta teenistussuhte peatumise või tööst keeldumise ajavahemiku, sealhulgas puhkuse eest. Nimetatud ajavahemikku ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuue kuu hulka.

(8) Tööandja tagastab kutseõppe lõpetanu palgatoetuse täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:

1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;

2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.

(9) Kutseõppe lõpetanu palgatoetuse andmist korraldab ja määrab Haridus- ja Teadusministeerium.“

 

 

§ 3. Perioodi 2007 – 1013 struktuuritoetuse seaduses (RT I 2006, 59, 440; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahvi 12 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

„(2) Toetust antakse avatud taotlemise, ekspordiplaani, investeeringute kava või programmi alusel.“

 

2) seadust täiendatakse paragrahviga 201 järgmises sõnastuses:

 

§ 201. Toetuse andmine ekspordiplaani alusel

 

(1) Toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk.

 

(2) Toetust võib anda Eesti ettevõtjale väliskonkurssidel osalemiseks, kui see toetab turundustegevust välisriigis.

 

(3) Eksporditurunduse toetamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“

 

 

§ 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 2010, 41, 240) tehakse järgmised muudatused:

 

1) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

 

§ 101. Koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomine välisriigis

 

(1) Välisriigis asuvas koolis, kus õpib vähemalt 15 last, kes on koolikohustuslikud Eesti kodanikud, tagatakse Eesti keele ja kultuuri õpe Eesti kodanikest lastele.

 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis rahastatakse Eesti keele ja kultuuri õpet riigieelarvest.“

 

2) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 10 ja sõnastatakse järgmiselt:

 

„(10) Lapsele, kelle vanemad töötavad välisriigis, võimaldatakse riiklikult toetatav õpilaskodu koht ja koht pikapäevarühmas.“

 

 

§ 5. Riikliku statistika seadust (RT I 2010, 41, 241) täiendatakse paragrahviga 271 ja sõnastatakse järgmiselt:

 

§ 271. Välisriigis elavate ning töötavate Eesti kodanike statistika

 

Statistikaamet teeb riiklikku statistikat ja peab registrit välisriigis elavate ning töötavate Eesti kodanike andmete kohta.“

 

§ 6. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahvi 2 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

„(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.“

 

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

 

„(9) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kuni 12 kuu jooksul enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimist olnud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kolm kuud, maksab aasta jooksul pärast registreerimist sotsiaalmaksu 50% käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.“

 

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) vahetult enne tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist püsivalt Eestis mitte viibinud Eesti kodaniku töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates isiku tööle asumisest. Käesolevas punktis nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.“;

 

4) paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel.“;

 

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest. Käesolevas lõikes nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja“;

 

6) seadust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

 

§ 61. Riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu tagastamine

 

Käesoleva seaduse paragrahv 6 lg 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:

1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;

2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.“.

 

 

§ 7. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2010, 44, 262) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 ja sõnastatakse järgmiselt:

 

“(5) Eesti kodanikule, kes ei ole püsivalt Eestis viibinud vähemalt 36 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja peale eemalviibimist viibib Eestis püsivalt, hüvitatakse endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses riigieelarvest.“

 

§ 8. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 2010, 20, 102) paragrahvi 69 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides ning välisriikides viibivate Eesti kodanikega side tagamine, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“

 

§ 9. Välisteenistuse seaduse (RT I 2006, 26, 193; 2009, 65, 439) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

 

„(6) Erialadiplomaat teeb erialaküsimustes koostööd Eesti ettevõtjatega, kui see soodustab ettevõtja majandustegevust välisriigis.“

 

 

§ 10. Seaduse jõustumine

 

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

 

Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma

 

Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.

 

Algataja:

K-24_laanemaa.keskerakond.eeEesti Keskerakonna fraktsioon

 

. september 2010.a.

 SELETUSKIRI

Eesti kodanike kojutuleku seaduse juurde

1. Sissejuhatus

Käesoleva seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, kutseõppeasutuste seadust, perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riikliku statistika seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja välisteenistuse seadust.

 

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus vastavalt põhiseaduse paragrahvile 104 punktile 8.

 

2. Seaduse eesmärk

 

Käesolev seaduse eelnõu soodustab Eesti kodanike Eestisse tagasipöördumist, samuti motiveerib Eestisse elama jäämist ning töötamist.

 

Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud. Viimastel kuudel on ka tööpakkumiste arv Eestis mõnevõrra suurenenud, kuid samal ajal on näha tendentsi, et üha rohkem pakutakse vabu töökohti välismaal. Eraportaalides on rohkelt välismaal asuvaid vakantse, kuid töötukassas on neid suhtarvu poolest veelgi rohkem - pakutavatest kohtadest 515 ehk 20,5% asub väljaspool Eestit. Euroopa tööpakkumisi vahendava EURES-e hinnangul on eestlastest veerand huvitatud välismaale tööle minemisest.

 

Terava näitena välismaale tööle minemisest võib tuua tervishoiusektori - 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik. Esmakordseid taotlejaid oli 254, mis on viimase kolme aasta suurim näitaja.

 

Väljaränne vähendas Statistikaameti hinnangul Eesti rahvaarvu 2009. aastal üle 17 000 inimese ning 2008. aastal 16 000 inimese võrra. On alust arvata, et märkimisväärse osa sellest moodustavad inimesed, kes on läinud võõrsile tööd otsima.

Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast. Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat. Nende puhul on oht, et välismaal luukase pere ning jäädakse sinna. Samas iseloomustab väljarändajaid see, et nad loovad suure tõenäosusega oma pere välismaal ega pruugi enam Eestisse naasta. Minister Juhan Parts on teatanud, et Eesti elanikud peaksidki ära minema ja töötama välismaal.

 

2009. aasta inimarengu aruandes märgitakse, et Euroopa Liiduga liitudes suurenes nii sisse- kui väljaränne. Mõningane stabiliseerumine toimus 2007.a, mil eeskätt vähenes väljarännanute arv. Kõige olulisem on siiski fakt, et kogu vaadeldud perioodi jooksul lahkus Eestist enam inimesi kui saabus.

Kõige suurem oli negatiivse rändesaldo noorte (15-29 a) hulgas 2005.a, mil Eestist lahkus pea viis korda rohkem inimesi kui siia saabus (1552 vs 323). 2008. aastaks oli kõige suurem suhteline erinevus (1,36 korda) välja- ja sisserände hulgas vanuserühmas 30 – 49 a, aga ka laste hulgas.

Isegi kui absoluutarvud ei ole täpselt fikseeritud, tuleb arvestada, et noorte negatiivse rändesaldo jätkumisel võivad olla Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele rasked tagajärjed. Seega on noortele piisavate eneseteostusvõialuste ja elukvaliteedi tagamine oluline ka migratsiooni aspektist.

 

3. Sisu ja võrdlev analüüs

 

Paragrahviga 1 muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse paragrahvi 7 lõiget 3.

Muudatusega võimaldatakse kohalikule omavalitsusele, kes kasutab elamumajanduslaenu munitsipaalelamispindade ehitamiseks, saada riigi poolt asutatud sihtasutuse poolt tagatud elamumajanduslaenu.

Nimetatud riigi poolt asutatud sihtasutus on Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx.

 

Paragrahviga 2 täiendatakse kutseõppeasutuste seadust paragrahviga 331, mis sätestab kutseõppe lõpetanu palgatoetuse regulatsiooni.

Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks makstav toetus.

Kutseõppeasutuse lõpetanud isikud jäävad sageli peale kooli lõpetamist töötuks. Kutseõppe lõpetanu palgatoetus loob paremad tingimused kutseharidusega isikutele tööturul konkureerimiseks.

Lõige 2 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetusega saab tööle rakendada isiku, kes on lõpetanud kutseõppeasutuse eelneva 12 kalendrikuu jooksul.

Lõige 3 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus lõikes 1 nimetatud isiku tähtajatu töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral.

Lõige 4 sätestab, et kutseõppe lõpetanu töölerakendamisel makstava toetuse suurus on 50 protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

Lõige 5 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates.

Lõige 6 sätestab tingimused, mis määratakse kindlaks lõikes 5 nimetatud halduslepingus.
Halduslepingus määratakse kindlaks andmed kutseõppe lõpetanu palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta, kutseõppe lõpetanu palgatoetuse suurus, kutseõppe lõpetanu palgatoetuse maksmise aeg, tööandja kohustused ja lepingu lõppemine.

Lõige 7 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust ei maksta teenistussuhte peatumise või tööst keeldumise ajavahemiku, sealhulgas puhkuse eest. Nimetatud ajavahemikku ei arvata paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuue kuu hulka.

Lõige 8 sätestab et tööandja tagastab kutseõppe lõpetanu palgatoetuse täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel. Samuti kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.

Lõige 9 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetuse andmist korraldab ja määrab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Paragrahviga 3 muudetakse perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust.

Paragrahvi 12 lõiget 2 muudetakse ning täiendatakse loetelu sõnaga „ekspordiplaan“.

Muudatusega sätestatakse, et toetust antakse ekspordiplaani alusel.

Teise punktiga täiendatakse seadust paragrahviga 201, mis sätestab toetuse andmise ekspordiplaani alusel.

Toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk.

Toetust võib anda ka Eesti ettevõtjale väliskonkurssidel osalemiseks, kui see toetab turundustegevust välisriigis.

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Muudatus võimaldab senisest paremini toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid.

 

Paragrahviga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

Esimese punktiga täiendatakse seadust paragrahviga 101, mis sätestab koolikohustuse täitmise võimaluste loomise välisriigis.

Paragrahv koosneb kahest lõikest, milles sätestatakse, et välisriigis asuvas koolis, kus õpib vähemalt 15 last, kes on koolikohustuslikud Eesti kodanikud, tagatakse Eesti keele ja kultuuri õpe Eesti kodanikest lastele. Välisriigis asuvas koolis, kus õpib vähemalt 15 koolikohustuslikku Eesti kodanikku, rahastatakse nende Eesti keele ja kultuuri õpet riigieelarvest.

Teise punktiga täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 39 lõikega 10, mis sätestab, et lapsele, kelle vanemad töötavad välisriigis, võimaldatakse riiklikult toetatav õpilaskodu koht ja koht pikapäevarühmas.

Vanematel, kes on sunnitud tööpuuduse tõttu töötama välisriigis, ei ole tihti oma lapsi kuhugi jätta. Seetõttu on lapsed jäetud kas vanavanemate või kellegi teise hoole alla. Riiklikult toetatav õpilaskodu koht ning pikapäevarühm võimaldaksid jätta vanematel laps õpilaskodusse ajaks, kui nad ise peavad viibima välisriigis tööl.

 

Paragrahviga 5 täiendatakse riikliku statistika seadust paragrahviga 271, mis sätestab välisriigis elavate ning töötavata Eesti kodanike kohta statistika tegemise.

Statistikaamet teeb riiklikku statistikat ja peab registrit välisriigis elavate ning töötavate Eesti kodanike andmete kohta.

Hetkel puudub riigil ülevaade inimestest, kes on läinud tööle välisriiki. Riikliku statistika tegemine ning registri pidamine võimaldab saada ülevaadet Eestist lahkunud inimestest.

 

Paragrahviga 6 muudetakse sotsiaalmaksuseadust.

Punktiga 1 muudetakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 2 lõiget 5, millesse lisatakse viide sama paragrahvi lõikele 9.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 9, mis sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kuni 12 kuu jooksul enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimist olnud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kolm kuud, maksab aasta jooksul pärast registreerimist sotsiaalmaksu 50% sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.

Sotsiaalmaksuseaduse paragrahv 21 sätestab, et sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

Muudatusega tehakse ettevõtlusega alustamine lihtsamaks inimestele, kes on olnud enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimist töötuna arvel. Muudatusega soodustatakse töötuna registreeritud inimeste ettevõtlikkust ning hakkamist ettevõtjaks.

Kolmanda punktiga täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 1 punktiga 14, mis sätestab, et riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu Eesti kodaniku eest, kes vahetult enne tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist ei ole püsivalt Eestis viibinud, töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates isiku tööle asumisest. Punktis nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.

Neljanda punktiga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 6 lõiget 2, millega sätestatakse, et sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel.

Punktiga 5 täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 6 lõikega 32, mis sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest. Lõikes nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.

Kuuenda punktiga täiendatakse sotsiaalmaksuseadust paragrahviga 61, millega sätestatakse, et seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:

1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel või

2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.

 

Paragrahviga 7 täiendatakse tulumaksuseaduse paragrahvi 25 lõikega 5, mis sätestab, et Eesti kodanikule, kes ei ole püsivalt Eestis viibinud vähemalt 36 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja peale eemalviibimist viibib Eestis püsivalt, hüvitatakse endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses riigieelarvest.

Eestis püsivalt viibimise mõiste on sätestatud kodakondsuse seaduse paragrahvis 11, mille kohaselt on püsivalt Eestis viibimine seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest.

 

Paragrahviga 8 muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 69 lõiget 1, kuhu lisatakse sõnad „ning välisriikides viibivate Eesti kodanikega side tagamine“.

Muudatus kohustab Välisministeeriumi pidama sidet Eestis lahkunud Eesti kodanikega.

 

Paragrahviga 9 täiendatakse välisteenistuse seaduse paragrahvi 32 lõikega 6, mis sätestab, et erialadiplomaat teeb erialaküsimustes koostööd Eesti ettevõtjatega, kui see soodustab ettevõtja majandustegevust välisriigis.

Muudatus võimaldab ettevõtjatel kasutada eelkõige välisriigis viibivate majandusdiplomaatide sidemeid ja suhteid majandustegevuse soodustamiseks välisriigis.

 

Paragrahviga 10 sätestatakse seaduse jõustumine, milleks on 1. jaanuar 2011.

 

4. Eelnõu terminoloogia

Püsivalt Eestis viibimine on sätestatud kodakondsuse seaduse paragrahvis 11, mille kohaselt on püsivalt Eestis viibimine seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest.

Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks makstav toetus.

 

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

 

Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

 

6. Seaduse mõjud

 

Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmine soodustab välisriigis elavate ja töötavate Eesti kodanike Eestisse tagasipöördumist.

 

7. Seaduse jõustumine

 

Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

Algataja:

K-24_laanemaa.keskerakond.eeEesti Keskerakonna fraktsioon

 

. september 2010.a.

 

 

 

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

Edgar Savisaare blogi

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89