psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Haigekassa kasumi kasutuselevõtt
Haigekassa kasumi kasutuselevõtt PDF Prindi Saada link

 

EELNÕU

 

Eesti Haigekassa seaduse ja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

 

§ 1. Eesti Haigekassa seaduses (RT I 2000, 57, 374; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:

 

1) Seaduse § 361 lg 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on lubatud kasutada käesoleva seaduse § 2 sätestatud haigekassa eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.“

 

2) Seaduse § 361 lg 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu ja selle ulatuse otsustab nõukogu juhatuse ettepaneku alusel.“

 

3) Seaduse § 361 lg 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutatakse haigekassa eelarves vastavalt nõukogu otsusele.“

 

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2009, 67, 461) tehakse järgmised muudatused:

 

1) Seaduse § 52 lg 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumi tasumiseks ei kasutata ravikindlustuseks ette nähtud vahendeid.“

 

§ 3. Seaduse jõustumine

 

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2011.a.

 

 

Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma

 

Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.

 

Algataja:

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon

14. aprill 2010.a.

Seletuskiri

 

Eesti Haigekassa seaduse ja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse juurde

 

Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning tervishoiuteenuste kättesaadavust elanikkonnale. Eelnõuga võimaldatakse Haigekassa nõukogu otsusega võtta kasutusele haigekassa jaotamata kasum.

 

Sissejuhatus

Sotsiaalmaksu on kolme kuuga laekunud ca 7 miljardit krooni, mis on 24,4 protsenti riigieelarves kavandatust. See on 0,6 protsenti kavandatust vähem ning kui selline trend jätkub, laekub aasta lõpuks vahendeid ligi 800 miljonit krooni vähem kui planeeritud. Haigekassa eelarvet on aga vähendatud võrreldes eelmise aastaga juba 800 miljoni krooni võrra, ehk 6 protsenti. Töötuse kasvu peatumist ei ole lähiajal ilmselt oodata, mis omakorda tähendab, et maksulaekumise kasv jääb samuti kaugemasse tulevikku ning haigekassa peab oma eelarvet veelgi vähendama.

 

Viimaste aastate jooksul on ravikindlustatute arvelt toimunud palju muudatusi. Alates 2009. aastast ei kaeta enam riigieelarvest haiglate kapitalikulusid. Suurenenud on tööandja ja töötaja vastutus ajutise töövõimetuse korral. Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral maksab 4. kuni 8. päevani hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitatakse 70 % töötasust, alla 3 aastase lapse hooldamise korral 80% töötasust. See tähendab, et haiguse korral ei jää töötajad enam koju vaid põevad need nö. püstijala läbi.

 

Mitu korda on haigekassa nõukogu pikendanud ambulatoorse arstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust. Ravijärjekordade pikenemine tähendab kriisisituatsiooni inimesele, tuues kaasa tema elukvaliteedi languse, haiglad aga suunavad patsiente järjest enam eravastuvõttu, kus haigel tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 – 500 krooni. Omaosalus hooldusravis on 100 krooni päev. Tervishoiuteenuste hindasid vähendati 1. novembril 2009.a. ning koefitsient on nüüd 0,94. Soodusravimite nimekirja kahanemine ja ravimihüvitise vähenemine tähendab hinnatõusu elanike jaoks ning seeläbi medikamentide kättesaadavuse vähenemist.

 

Taolisel kujul ei täida riiklik ravikindlustus enam oma eesmärki ning ravijärjekordade täiendav pikendamine, ravimisoodustuste kahandamine jms muutused kujutavad negatiivset mõju elanikkonna tervisele. Rahvastiku tervis ei ole üksnes majanduskasvu kõrvalprodukt vaid see mõjutab omakorda majanduse arengut. Hea tervis tõstab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel, mistõttu tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine kujutab tõsist ohtu eesti majanduse jätkusuutlikkusele.

 

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

 

Kehtiv Eesti haigekassa seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsendi ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest.

 

Jaotamata kasumisse kogunevad haigekassa vahendid, mis jäävad pärast majandusaasta kohustuste täitmist ja eraldiste tegemist reservidesse. Reservide osas on määratletud nende otstarve,  käsutaja  ja maksimaalne suurus, kuid jaotamata kasumile ei ole kehtivas seaduses otstarvet määratud. Reservkapital ja riskireserv katavad  majanduse muutustest tulenevad ja tervishoiu süsteemi (näiteks epideemiad) riskid. On loogiline, et jaotamata kasumit kasutatakse haigekassa eesmärkide täitmiseks, mis on sõnastatud Eesti Haigekassa seaduse paragrahvis 2.

 

Eelnõuga muudetakse seaduse § 361 lg 1 nii, et haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit on lubatud kasutada haigekassa eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, jättes otsustusõiguse selle kasutamise ulatuse üle haigekassa nõukogule. Ettepaneku jaotamata tulu kasutuselevõtmise ulatuse osas teeb endiselt juhatus.

 

Seaduse § 361 lõige 4 muudatuse järgi kasutatakse jaotamata kasumit haigekassa eelarves.

 

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus välistab olukorra, kus raviraha kasutatakse ka haiglate kapitalikulude katmiseks.

 

Eelnõuga seotud kulutused

 

Haigekassa jaotamata tulemi prognoos 2009. aasta lõpu seisuga on 3 miljardit krooni. Lähiaastatel arstiabi kättesaadavuse tagamiseks piisab nendest vahenditest.

 

Riigieelarvest kulub aastas haiglate kapitalikulude katteks ligi 200 miljonit krooni.

 

Jõustumine

Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.

 

Algataja:

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon

14. aprill 2010.a.

 

 

 

 

 

 

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89