psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Jaanus Karilaid
Jaanus Karilaid PDF Prindi Saada link
Kirjutas Jaanus Karilaid   

jaanus 754Jaanus Karilaid on Keskerakonna Läänemaa liider ja Haapsalu linnavolikogu esimees. Keskerakonna Läänemaa piirkonda juhib ta aastast 2005 ning aastast 2005 on ta Riigikogu keskfraktsiooni nõunik. 

 

Jaanus Karilaid on sündinud 1977 aastal 1. veebruaril, lõpetanud Tallinna 32 gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise eriala. Eraettevõtluses on ta töötanud OÜ Europort – Euroopa Liidu tõukefondide koordinaatorina ning kohalike omavalitsuste konsultandina (arengukavad jmt).

 

Aastal 2002 -2003 tuli esimene poliitiline kogemuse põllumajandusministri nõunikuna, kus Jaanuse olulisemaks missiooniks oli kutseharidusvõrgu ja praktikabaaside arendamine ning asendustalulinu pilootprojekti välja töötamine. Ühe lühikese perioodi oli ta ka erakõrgkoolis Majandus-ja Poliitika Instituut lektoriks (haldusjuhtimise erikursus).

 

Jaanus Karilaid on vabaabielus ning tal on 5 aastane tütar. Hobideks on kõikvõimalik rahvasport ning ta on kirglik malemängur. K-24_laanemaa.keskerakond.eeMängi minuga malet Chess.com keskkonnas (kasutajanimi - karilaid).

 

Lemmikkirjanikud – Stefan Zweig, Heinrich Heine ja kaks Eduardi (Vilde ja Bornöhe).

 

Kuidas jõudsin poliitikasse ?

Liitusin Keskerakonnaga 1997, olin just läbinud ülikoolis esimese kursuse ning mind märkas seminaritunnis lähiajaloo dotsent Ants Ruusmann. Tema tegi ettepaneku Keskerakonnaga liituda.

 

Minu jaoks ei olnud see eriliselt keerukas samm. Olen ikka põhjendanud oma liitumist Keskerakonnaga ühelt poolt sotsiaalse ilmavaate kõige reljeefsema esindamise tõttu, sest sotsiaaldemokraatliku nime kandvad sotsiaaldemokraadid on olnud pikki aastaid olnud häbelikult sotsiaalsed. Edukas ja jätkusuutlik ettevõtluskeskkond saab rajaneda ainult hoitud kodanikel.


Keskerakond julgeb seista lääneliku maksusüsteemi ja lääneliku sotsiaalsüsteemi arendamise eest. Kui tänane Reformierakond leiab endale eeskujusid idast ja Venemaalt, siis Keskerakond on orienteeritud oma ilmavaatelt selgelt Skandinaavia mudelile. Keskerakond peab ebaõiglaseks et Eestis on kaudsete maksude osakaal liiga suur, arenenud riikides on rõhk pigem otsestel maksudel.

 

Teine oluline põhjus on see, et Keskerakond on tekkinud Rahvarindest ehk meie ajaloo siiramaist rahvaliikumisest. Keskerakond on suutnud kõige efektiivsemalt assimilleerida Eesti ühiskonda venelasi ning on suuteline ehitama nn Soome silda. Keskerakonnal on tugev kohaliku omavalitsuspoliitika. Julgus öelda välja oma arvamus, julgus vaielda aga ka vastast respekteerida.

 

Igor Gräzin on öelnud, et Reformierakonna edu põhineb parempoolsetel Eesti ajakirjanikel, neil ajakirjanikel puudub tihti ülikooliharidus ning selle puudumine ei lase areneda ka avatud ja solidaarsel ühiskonnal. Vasakpoolsus ja tsentripoliitika on allasurutud, marginaliseeritud ning võrdsest debatist nurka pressitud. Parempoolsed seisavad parempoolsete ajakirjanike ja nende omanike propagandatööstusel. See on ebaõiglane ja ühiskonna potentsiaali halvav.

 

Mulle meeldib Karl Popperi nägemus ühiskonnast, mida iseloomustab hästi Avatud Ühiskonna juhi Mall Hellami arutlus Eesti Päevalehes 29 mai, 2009

 

Pidev avalik arutelu

Popperi käsitluses saab avatud ühiskond areneda vaid pideva avaliku arutelu kaudu. Loomulikult ei tähenda see anonüümset ärapanemist netikommentaarides või kaaskodanike eraelu lahkamist ajaveebides, vaid sisukat mõttevahetust selle üle, kuidas ühiskonda paremaks muuta. Seejuures on oma koht elutervel kriitikal. Nagu kirjutab Mihkel Mutt 20. mai Postimehes: riigi arvustamine ei ole veel umbusaldusavaldus valitsusele, ammugi mitte pühaduseteotus.

Ühiskondade avatust on püütud iseloomustada nii matemaatiliste kui ka tunnetuslike meetoditega. Freedom House mõõdab igal aastal riikide vabaduse astet, hinnates seda skaalal ühest (täiesti vaba) seitsmeni (mittevaba). Eelmisel aastal paigutati Eesti ühe punktiga kõige vabamate riikide sekka. Kas meil ongi käes ihaldatud avatud ühiskond?
2006. aasta inimarengu aruandesse pilku heites näeme, et ühest küljest on meie ühiskond tõepoolest ülimalt vaba, teisest küljest aga näitavad arvud, et me ei oska oma vabadustega midagi sisukat ja ühiskasulikku ette võtta, sest asume väärtuste skaalal tagasihoidlikul kohal. See tähendab, et erinevuste sallimine ja austamine, ühisettevõtmistes osalemine, inimeste usaldamine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste kasutamine ning kriitiline mõtlemine asub eestlaste väärtuste edetabeli alumistel kohtadel. Sama kinnitab ka ajakirja The Economist 2006. aasta demokraatia indeks. Kodanikuvabaduste näitajate poolest oleme pingerea eesotsas, samal ajal kui poliitikas osalemise ja ühiskonnas peetava diskussiooni nigel tase röövib meilt hulga punkte.

Mõni aasta tagasi tehtud Eurobaromeetri uuring näitab, et eestlased hindavad teistest eurooplastest märksa madalamalt erineva kultuuri- või etniliste taustaga inimeste rikastavat mõju ühiskonnale. Erineva kultuuritaustaga inimestega suhtleb pidevalt 43% eestlasi, samal ajal kui EL-i keskmine on 65% ning näiteks Iirimaal 77% ja Luksemburgis 82%.

Vabadus ilma väärtusteta?

Kas vabadus on meil tõesti tähendanud vaid vabadust saada rikkaks ja jahtida raha?

 
Tagantjärele võib nentida, et Eesti avalik poliitika on läbi aastate teinud põhipanuse inimeste individuaalsele hakkamasaamisele ja jätnud unarusse väärtused, mis looksid kindlustunnet ja tugistruktuure. Kõige raskem on neil Eesti inimestel, kes jäävad töötuks või haigeks või kes ei ole sündinud ettevõtjaks.

 
Inimarengu uurijad arvavad, et Eesti omapärase asendi maailma väärtuskaardil on tinginud lühikesest iseseisvusajast tulenev napp demokraatiakogemus. See on ajanud väärtused kreeni individualismi poole, pakkumata koostööl põhinevaid alternatiive. Väärtushinnangud muutuvad aeglaselt, ent siiski saavad valitseva eliidi väärtuspõhised poliitikad ja sotsiaalsed liikumised neid mõjutada. Samuti aitab elavam avalik diskussioon neid paremini teadvustada ja annab ainest eneseanalüüsiks. Majanduskriis, mis on paljude maailmapilti raputanud, pakub selleks kindlasti erakordse võimaluse ja paneb meid kriitiliselt mõtlema mõningate liberalismi dogmade üle.

 
Avatus on ühiskonnale nii ideaal kui ka teatud mõttes oht. Pideva ühiskondliku arutelu objektiks olemine ja vastuvõtlikkus nii kiitusele kui ka kriitikale tähendab ühtlasi haavatavust. See tähendab olla avatud ka jõududele, kes selle ühiskonna olemasolu ei soovi. Oma valupunktide avalik arutamine võib kergesti oponentidele trumpkaardi kätte mängida. Tihtipeale on avatud ühiskonna diskussioonide Achilleuse kannaks just rahvussuhted. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida.
Ohuolukorras võib ka avatud ühiskonnas tekkida kiusatus hakata valima teemasid, millest räägitakse, ja leppida vaikimisi kokku, millest ei räägita.

 
Avatud ühiskonna püsimajäämise garantiiks on tema demokraatlike väärtuste najal üles kasvanud kodanikud, keda iseloomustab kolm tähtsat põhimõtet: vastuvõtlikkus uutele ideedele ja nähtustele, oskus neid kriitiliselt analüüsida ning julgus oma arvamust väljendada.

 
Just sellised inimesed on suletud ühiskonna hirm ja avatud ühiskonna lootus.

 

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

Pealinna uudised

Edgar Savisaare blogi

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89