Täna Isamaa ja Res Publicas ning Keskerakonnas toimuv on täiesti loomulik sisedemokraatia. Suur probleem on täna tegelikult peaministri tegevusetus Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel, mille tulemusel meie riik stagneerub. Ansipi valitsuse juhtimise tulemusena hakkab ühiskonnas tekkima vajadus uue ärkamisaja järele ning see liikumine võib alguse saada kohaliku omavalitsuse tasandilt. Keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse suhted on Eesti ajaloo halvimad. Lahendus on suurele probleemile ka olemas. Andrus Ansipi asemele tuleb valida erakonna esimeheks Kristen Michal või Jaanus Tamkivi.

Rahandusminister Jürgen Ligi on osundanud, et täna esitatud maamaksu eelnõu on puudulik, vigane ja võib oma mõjudes hoopis tekitada inimestele maksukoormust juurde. Harku vallas näiteks tõusis tänu maamaksu vabastusele lasteaiakohamaksumus. Kingituse maaomanikele maksid kinni lapsevanemad! See, et maamaksu kaotamine on populistlik , ainult häälte nimel tehtud algatus, on igale mõtlevale inimesele nüüdseks teada. Pigem paneb mõtlema asjaolu, et miks vigase eelnõu allkirjastajaks on IRLi kõrval ka Reformierakond, kes on väliselt ikka üritanud jätta professionaalset mainet.

Valitsuserakondade esindajad käivad ringi, rahulolev nägu peas. Nende võim näib nii kindel!

Ilmekas on minister Juhan Partsi avaldus riigikogu ees 18. mail: “Palun tehke oma silmad lahti oma paberitelt ja vaadake, mida valitsus teeb. Ja kiitke valitsust.” Isegi ebademokraatliku Aserbaidžaani president Ilham Alijev ei näi niivõrd ülbe ja ennastimetlev kui meie praegune valitsus.

Homme vahetame riigijuhte. See on õnneks paratamatu! Kellelegi see ei meeldi, aga liiga palju on juba neid, kes otsivad Eestile õigemat teed. Miks ei võiks Eesti olla põhjala Šveits! Meie õigus on selle eesmärgi nimel pingutada. Milliseks iganes kujuneb valimistulemus, aga selge on see, et endine enam pole miski. Midagi muutub kindlasti, selles võib kindel olla - ja hinges loodame, et ikka paremuse poole. See on demokraatlike valimiste üks suuremaid plusse ja paradokse – illusioone luuakse ja illusioonid kukuvad ka vahest katki. Homme üritame uuesti, homme teeme ära!

Keskerakond algatas 2010 aprillis Riigikogus "Töökohtade loomise seaduse" eelnõu, millega luuakse sotsiaalsete töökohtade loomise võimalused riigile, kohalikele omavalitsusele, kolmandale sektorile ja eraettevõtetele. Sotsiaalne töökoht on riigi või eraettevõtete poolt loodud töökoht, kus ettevõtetele tehakse sotsiaalmaksusoodustusi töötute palkamisel. Teine suund on toetada töötuid avalikes töödes osalemise kaudu. Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda töötult kutse-, eri- ega ametialase ettevalmistuse olemasolu. Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Kolmas suund on toetada toetada Arengufondi kaudu ettevõtteid töökohtade loomisel.

Euro tulles on näha, kui suur ebavõrdsus Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel tegelikult valitseb. Isegi nendes kriisis olevates riikides nagu Kreekas, Hispaanias, Iirimaal – elavad isegi vaesed sama hästi kui meie keskmise palga saajad.

Teiste euroala riikidega võrreldes on Eesti miinimumpalgad ja toetuste-hüvitiste vahed isegi kümnekordsed, samas kui Eesti maksukoormus on põhjamaade tasemel, millega ei kaasne põhjamaist elukvaliteeti. Statistika järgi on Eesti riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele vaid 15%, samas kui Rootsis on 29% SKT-st ehk Eesti vaesed elavad kordades armetumat elu kui teiste EL-i riikide vaesed.

Euroopa Komisjoni juures tegutseva sõltumatu statistikaagentuuri Eurostati andmetel oli detsembris Eesti hinnatõus Euroopa Liidu riikide seas juba teisel kohal. Tasub meenutada, et alles septembris oli Eesti hinnatõus veel kolmandal kohal Euroopa Liidus.

Hinnad on tõusnud ja hinnatõus jätkub. Just kütuse, toasooja ja elektri hind need tegurid, mis löövad inimeste rahakoti pihta kõige valusamalt. Kui tõusevad mootorikütuse ja elektrihinnad, siis kallineb paratamatult ka kõik muu – sealhulgas toidukaup – seda tootmise, töötlemise ja transpordi kallinemise tõttu. Toasooja hind on aga sõna otseses mõttes eluküsimus – Eesti kliimas pole võimalik kütmata toas talve üle elada.

30. detsembri Lääne Elu juhtkiri oli oma olemuselt arutlev, aga siiski pikiti sinna Keskerakonna Läänemaa piirkonna suunal mõningaid teravaid hinnanguid. Endastmõistetavalt oodatakse Edgar Savisaare hukka mõistmist ning seda tunnustatakse siis julge käitumisena. Räägime siis julgusest Eesti poliitikas ja meedias.

Kuigi üleeelmine Eesti Ekspress kirjutas, et reformierakondlased ei tohtivat ühele pildile jääda keskerakondlastega, siis siin pildil on Jänesel tõsine parteiline rikkumine :)

Õpinguid alustas Ilon Tallinnas, aastatel 1939–1944 õppis ta Haapsalu 1. algkoolis. 1944. aasta septembri lõpus viis vanaema Iloni laevale, mis tüdruku koos klassiõe ja tema perega Rootsi viis. Rootsis leidis tädi Iloni ja võttis ta enda juurde elama.

Reformierakonna kaalutlus on ühiskonna juhtimisel primitiivne. Lähtutakse teadmisest, et eestlase selg on aastasadade pikkuse orjapõlvega küüru tallatud ning alandatud inimestega ei peagi arvestama. Alandatud inimene on ebaõiglusega leppiv, tal puudub oma arvamus ja ta tuleb sinna kuhu teda nööripidi tiritakse. Valitsus tegelikult kardab 6. märtsi lähenemist, sest siis võib tulla välja, et sirge seljaga vabu kodanikke võib olla ohtlikult palju. Riigijuhtimine laguneb iga päevaga.

Kui on vaja õpetajate, arstide, päästetöötajate palka tõsta või töötusega tegeleda, siis raha kunagi ei ole. Kui aga EURO nimel on kohustuslikus korras vaja garanteerida Iirimaa abipaketti 12,4 miljardi krooni (ligi 800 miljonit eurot) ulatuses, siis rahandusministeerium saadab kiire ja positiivse pressiteate.

Eelmisel laupäeval tuli Haapsalus ligi paarsada inimest linnatänavale, et nõuda toasooja hinna alandamist.

Meeleavaldusel võis näha plakateid, millel oli kirjas: «Hinnatõusu ja maksutõusudega küüditatakse Eesti inimesi», ja loosi läks ka Juhan Partsi lause: «Ainult aborigeenid ei võitle hinnatõusu vastu.»

Rahvast kutsus 13. novembril hinnatõusu vastu meelt avaldama Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, kes lausus rahvale, et Eestis on seni kahjuks monoloogi ühiskond. «Valitsus kuulab vaid iseennast,» lausus Karilaid, tuues näiteks valitsuse läbirääkimised nii ametiühingute kui ka linnade liiduga, kus tegelikult partneritega ei arvestatud. «Töölepinguseadus tuli ikka selline nagu valitsus tahtis,» tõi ta näite. Karilaidi sõnul on meeleavalduse eesmärk saata valitsusele sõnum, meeleavaldusel andis allkirja nõudmiste toetuseks 162 inimest.

Kanal 2 keeldus meeleavaldust näitamast. Viimane meeleavaldus Haapsalu linnas toimus 1995. aastal Haapsalu raudteejaamas, kus avaldati meelt rongiliikluse sulgemise vastu.