psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Jaanus Karilaiu artiklid Euro-kogemus valgustab
Euro-kogemus valgustab PDF Prindi
Kirjutas Jaanus Karilaid   
Laupäev, 14 August 2010 09:09

euro_laanemaa.keskerakond.eeEuroopa Komisjoni meedianõunik Erkki Bahovski on ühes oma arvamusloos arvamusloos ülevoolavas meeleolus ning ütleb et kui jutt käib euro puhul ainult rahavahetusest, siis miks peab Eestit tabama häda ja viletsus. Tema lõpuküsimus, et mis peaks siin halvasti minema ei peegelda teema tegelikku probleemi.

Suure tõenäosusega toimub rahavahetuse tehniline protsess valutult, aga kuidas euro meie töötust vähendab või palku tõstab, sellele targu tähelepanu ei osutata.

 

Kui tulevikuteadlane Stephen Hawking hoiatas hiljuti, et inimkonnale jääb tema käitumise tagajärjel planeet maast väheseks, siis oli netikommentaator Ali konkreetne: "Kõigepealt peavad lahkuma Eestist vaesemad inimesed , et mitte nälga surra. Loodan, et Maalt lahkumisega on veel aega". Sotsioloog Andrus Saar on tõdenud, et suhtelises vaesuses elavate inimeste arv Eestis on alarmeeriv Euroopa Liidu kontekstis, sest meil on sellises staatuses inimeste arv keskmisest üksjagu suurem, aga me ei paista head ka Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis.

Eesti Päevalehe uuriv ajakirjanik Kadri Ibrus toob lugejani fakti, et Eestis on pea 75 000 miinimumpalka saavat inimest, kellest 45 000 ei saa 4000 kroonigi kuus.

Kui poliitikas tehakse otsuseid, siis on tavaliselt ikka detailseid uurijaid, kes tuvastavad kasu ja kahju saajad. Euro tundub olevat aga mingi püha lehm, kelle suures kasus ei tohi keegi kahelda. Põhiargumendid mida ikka ja jälle korrutatakse on välisinvesteeringute kasv, usalduse paranemine ja Euroopa Liidu ühinemislepingust tulenevad tingimused. Mõningatest olulistest huvidest aga ei kiputa rääkima.

On oluline küsimus, et kas eurot on tegelikkuses vaja selleks, et anda välispankadele garantii devalveerimise riski vastu olukorras, kus laenud on väljastatud eurodes ja tagasimaksed tehakse kroonides. Sellega maandatakse eelkõige kõikide eurolaenudega kaasnev devalveerimise risk laenuandjate suhtes. Millisel viisil ja ulatuses teenib euro kasutuselevõtt eurodes laenanud laenuandjate huve? On ju ilmselge et rikkust ja heaolu ei loo mitte rahaühik vaid majandusestruktuur ja sellest tekkiv lisandväärtus.

1992 aastal oli Eestis rahareform, mis viis käibelt rubla ja tõi käibele meie oma raha Eesti krooni. Oma raha tähendus oli ka põhjus miks elati üle sotsiaalmajanduslik kõikumine, mis selle reformiga kaasnes. Oma territoorium, oma raha, oma otsustuskogu – me tundsime, et me teeme koos midagi sellist, mida teised riigid olid teinud aastasadu. Lõpuks ometi suutsime me lüüa selja sirgu, suutsime end subjektina kehtestada. 1991-1992 olime me millegi vägeva loomise juures. Me kindlustasime oma Eesti poliitilist ja vaimset väge, me lõime endale tegutsemissuuna, meid tunnustati kui sõltumatut riiki.

Nüüd on aasta 2010, me oleme loobunud suurest osast otsustusõigusest ja viinud selle Brüsseli. Olgem ausad, õigusloome raamid ja kehtivus pannakse paika Belgias. Kõrini on saanud aga meie parempoolsetel omariiklusest, nüüd vahetame oma raha kiirelt euro vastu välja. Eesti Pank muutub Euroopa keskpanga filiaaliks. Rahandusministeerium kulutab kümneid miljoneid kroone, et palgata eurokommunikatsiooni projektijuht ning teda toetav tööjõud, avada internetilehekülg ning trükkida brošüüre, ette valmistada koolitusi ning suunata teavitustööd erinevatele sihtrühmadele.

Eurojutuga luuakse ootusärevust ja uut lootust. Europropaganda surub inimese unistama. Lapsele öeldakse ikka, et unistamine on hea, aga oma kodanikele luua kujutlus eurost kui valgest laevast, on riigimehetu, omakasupüüdlik ja pahatahtlik. Kui me 2004 aastal liitusime Euroopa Liiduga siis minu üks kaalutlus sinna astumiseks oli lootus õppida arenenud euroopa riikidelt sotsiaalse, haritud ja ettevõtliku riigimudeli ehitamist. Mitte üksikute klikkide heaolu pole tähtis vaid terve ühiskonna heaolu on tähtis! Tänane seis aga näitab, et Euroopa Liidu olemus peitub abirahade jagamises ja uute liikmesriikide värbamises. Balkani ja ka Türgi taltsutamiseks ja hõlmamiseks võiks ju ikka otsesemaid vahendeid kasutada.

 

Valitsus on Euroopast kaugenenud ja Europarlament nähtamatu

 
Meie enda tänase Valitsuse käitumismuster sarnaneb ikkagi pigem ida- kui läänekultuurile. Tänane Valitsus ei kibele euroopalike tavade juurutamise järele. Ainuke Suur Eesmärk on olemasoleva võimunatukese konserveerimine.

Poliitika põhisisu näib olevat võitlus vaenlasega – kui Edgarist ei jagu, siis kakeldakse Tallinna Vee või Gazpromiga. Sõda tagab hääled!
Ühiselt areneva Euroopa idee näib tegevat vähikäiku. Europarlamendi diskussioonides on liiga napilt Eesti karismaatilisi liidreid ja nende argumentatsiooni kuulda. Lennart Meri koolkond pole kahjuks sinna edenenud. Indrek Tarandi agenda oli pelgalt erakondade sõim, aga sellest edasi pole ta midagi säravat teinud. Ka sõimu sära on kustunud!

 

Euro kui ühtne heaolu mõõtkava

 

Pikkuse ja laiuse mõõtmisel on meil rahvusvaheliselt kokkulepitud mõõtühikud. Ei kujuta ette et naaberriigis Soomes kehtivad tollid ja jalad ning meil sentimeetrid ja meetrid. Ühtse mõõdistamise reeglid tekitavad vähem segadust ja kulu. Sama on ka rahaühikuga. Erinevates rahaühikutes arveldamine tekitab väära ettekujutuse ja taju rikkusest ja vaesusest. Aga mis muu saab olla riigi eesmärk kui luua oma elanikele sotsiaalset heaolu ja tagada julgeolekut. Kui riik ei suuda luua ja tagada oma elanikele sotsiaalset heaolu on ta mõttetu. Võtame siis selle euro vastu ja vaatame kus me paikneme sellel heaolu mõõtkaval.

Euro tulekuga saame selgemalt ja jõulisemalt orienteeruda oma heaolu suurendamisele. Kohvitassi maksumusest, keskmisest palgast ja pensionist saame võrreldes arenenud heaoluriikidega selgema konteksti ja mõõdupuu. Siis väheneb soolapuhujate hulk ja arutelu tegelikkuse üle saab ausama pinnase. Nii et ärgem kartkem eurot, küll on aga põhjust muretseda omariikluse tähenduse üle.

 

JAANUS KARILAID, Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimees

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89