psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Jaanus Karilaiu artiklid Maaelu vajab äratust ja riiklikku tuge
Maaelu vajab äratust ja riiklikku tuge PDF Prindi
Kirjutas Jaanus Karilaid   
Esmaspäev, 09 Veebruar 2015 11:39

teemeteisiti 200Vaesuse vähendamine on eesmärk nii linnaelus kui maaelus - igati humanistlik eesmärk hällist hauani on tagada inimesele hea elu. Ja eks selle headuse taseme üle poliitikud vaidlevad, võitlevad ja siis lepivad kokku, vähemalt natukeseks ajaks. Elujõulised ettevõtted, keskkonnasõbralikud tootmisviisid, innovatsiooni levitamine kõikidesse maakondadesse, sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine, töökohtade loomine on maaelu arengukava läbivad mõisted. Ministeeriumite ametkond on Eestis suhteliselt pädev tootmaks õiguslikult ja keeleliselt tugevaid ja kauneid dokumente. Ametnikud pole probleem, probleem on poliitilise juhtimise nõrkuses.

 

 

Poliitikud peavad juhtima ametnikke, mitte vastupidi

Kui loeme Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepingu maaelu peatükki, siis on see väga hõre ja eesmärgivaba. Paljusõnalisemad read on võetud põllumajandusministeeriumi kodulehelt ehk jätkatakse juba ammu valmisloksutatud poliitikat. Tuleb tunnistada, et IRLi ja Reformierakonna koalitsioonilepingu tekst, mis puudutas maaelu, oli palju sisutihedam ja eesmärgikindlam. Siin avaldus aga teine probleem. Poliitiline juhtimine jäi nõrgaks ja ei suudetud ametkondlikku klassi suunata uute eesmärkide rakendamiseks. Kuidagi ei saa vastu vaielda punktile -toetame senisest enam majanduslikku ühistegevust nii tootmise, töötlemise kui turustamise valdkonnas.Miks see punkt ei realiseerinud? Vastus on lihtne. Poliitiline meeskond ei suutnud sõnastada ametnikele piisavalt täpselt programmilist lähteülesannet, ajagraafikut ja kindlustada tegevusele ka piisav rahaline kate.

Iga maaelanik plaksutaks, kui ta oleks kindlus tervishoiuteenuse suhtes, sest võimuliidu lepingus asetses ambitsioonikas lubadus „Tervishoiuteenuse tagamiseks kõikjal Eestis loome asendusperearstide süsteemi. Eesmärk on kindlustada kättesaadav ja kvaliteetne arstiabi“. Samas Riigikontrolli audit ütleb, et viimased 9 aastat on ravijärjekorrad üha pikenenud. Antud lõigu kokkvõtteks – lubaduste elluviimine on üks maaelu elavdamise tagatisi. Pelgalt loosungite püstitamine on viinud maaelu hääbuvale trajektoorile.

 

Majandussõda Venemaaga vajab konkreetseid alternatiive

Loogika ütleb, et kui sa ei suuda majanduslikult hõlmata naabreid, siis püüdlused vallutada endast tuhandeid kilomeetreid kaugemal asetsevaid Aasia turge on pigem poliitilise eputamise maiguga. Eesti on ühinenud nägemusega, et majanduslikud sanktsioonid aitavad suunata Venemaa väärtushinnanguid ja poliitilist suunda. Selle hind on kaotatud töökohad, tapetud lehmakarjad ja suletud piimafarmid. Sotsioloogide ja politoloogide käest tuleb küsida, kui palju aitas 50 - aastane USA majandusembargo muuta kuubalaste väärtushinnanguid ja poliitilisi valikuid. Kui oleme ühinenud totaalse majandussõjaga Venemaa vastu, siis peab Valitsusel olema vähemalt plaan B ja C kuidas teistele naabritele oma toodangut hea hinna eest pakkuda. See on suur viga, et neid plaane täna pole. Tänase Valitsuse taustal on väga keeruline rääkida maaelu arengust, kui silmnähtavalt toimub väljaspool Tallinna majanduslik taandareng. Teenuste võrku järjest kärbitakse – Saaremaal peab mõnes kohas päästekomando sõitma üle 50 kilomeetri, et jõuda abivajajateni. Kohale jõudes tuleb ainult tuhk kühvli peale puhuda.

Koolimajade uuendamine käib läbi meeletu poliitilise munakõnni, st sa pead leppima haridusrahade kärbetega, muidu ei pääse veel Euroopa Liidu programmide nimistusse. Kohalik omavalitsus on riigistatud, kohaliku omavalitsuse autonoomiast võime edaspidi kõneleda seminaridel ja konverentsidel. Maavalitsused ei suuda ministeeriume tasakaalustada, sest erakonnad on maavalitsused kui segajad ära kohitsenud. Ministeeriumid jagavad teederaha, haridusraha, sotsiaalhoolekande investeeringuid. Riiklikud haiglad ostavad kokku maakonna haiglaid, sest viimased elavad tänu haigekassa puudulikule rahastamisele ainult peost suhu. Hea näide on ka Haapsalu haigla, mis ühines PERHiga, sest mänguruum oli aastatega tehtud ahtaks.

 

Välisministeerium on alarakendatud

Välisministri töö on viimased 10 aastat olnud liiga lihtne. Ühte pressiteatesse saab kokku võtta need märksõnad, mis hõlmab ära kogu tänase välisministri töö ulatuse – kaitseme demokraatlikke väärtusi, mõistame hukka, oleme solidaarsed, taunime, avaldame kaastunnet, kutsume üles, pöörame tähelepanu, erakorraline visiit ja korraline visiit. Seda on vähe! Saatkondade võrgustik on liiga vähe kaasatud Eesti huvide kaitsmiseks. Välisministeeriumi negatiivne suhtumine meie maaelu probleemistikku on ajalooline. Tuletame meelde WTO-ga läbirääkimisi, kus välisministeerium ei soovinud arvestada põllumajandusministeeriumi poliitiliste positsioonidega (eksporditoetused, sisseveotollid jmt). Nüüd on uus olukord ja hoopis teine taustsüsteem, aga välisministeerium võiks võtta aktiivsema hoiaku koostööks meie rahvusliku kapitali huvide kaitsmisel. Eksporditurgudest ja investeeringutest räägitakse viimased 5 aastat häbiväärselt vähe. Just nende hoobadega saab majandus vajaliku hoo. Põllumajandusministeerium ja majandusministeerium ilma välisministeeriumi vajaliku koosmõjuta on tavalised õnneotsijad, aga seda pillavat luksust ei saa me lubada.

 

Keskvalitsuse võim tuleb viia kohtadele

Täna läheb ca 75% maksutuludest keskvalitsuse ja tema aparaadi hoidmiseks, kohalikule omavalitsusele jääb napp kolmandik. Maapiirkonnad saavad hoogsust ja elujõudu, kui viime selle ressursi jaotuvuse tasakaalu – 50:50. Omavalitsusliitudele ja maavalitsustele tuleb anda rohkem sisu läbi avalike teenuste korraldamise ja mahukama eelarve. Lahendused maapiirkondade elustamiseks on võimu detsentraliseerimine, eksporditurud ja investeeringud läbi tõhusama ministeeriumite vahelise koostöö ning senisest mahukamad investeeringud kohalikesse teedesse, teenustesse ning jõuline palgareform avalikus sektoris. Iga tööd tegev inimene peab kätte saama vähemalt 1000 eurot ja iga magistrikraadiga spetsialist peab saama töötasu vähemalt 1500 eurot. See ergutab ja taaskäivitab kogu Eesti majanduse.

 

Jaanus Karilaid

Keskerakonna juhatuse liige

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

Edgar Savisaare blogi

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89