psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Läänemaa teated Miks madala haridusega vaesed armastavad Reformierakonda?
Miks madala haridusega vaesed armastavad Reformierakonda? PDF Prindi
Kirjutas Läänemaa Keskerakond   
Laupäev, 08 Detsember 2012 12:17
tootud2Miks Eesti vaesed, kel kooliharidust napib, toetavad enim rikaste huve teenivat Reformierakonda – kuigi see partei toob nad ohvriks, mitte ei aita vaesusest välja? «Küsi ükskõik milliselt vaeselt, kas ta on piisavalt vaene või kas ta tahaks veel vaesemaks jääda. Vastus on alati: olen piisavalt vaene, rohkem küll enam ei tahaks,» ironiseeris Kivisildnik paar aastat tagasi Vikerraadios. «Vaesel enamusel on vaesust küllalt ja nende olukord saab minna ainult paremaks, sellepärast nad ongi läinud appi rikkale vähemusele, kellel on rikkust vähe ja keda pidevalt varitseb laostumise oht.»

 

Uuringufirma Saar Poll oktoobrikuus korraldatud küsitlus näitas, et enim toetavad Reformierakonda madalaima haridusega inimesed: ükski teine erakond ei saa põhiharidusega inimestelt sedavõrd suurt toetust kui Reformierakond. Samuti elavad Reformierakonna toetajad valdavalt enam mitte linnades, vaid hoopiski maa-asulates, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis.

«Küsitlused näitavad, et Reformierakonna valijate struktuur on oluliselt muutunud,» kinnitas sotsioloog Andrus Saar. «Varem oli väga selge, et Reformierakonda toetasid kõige rohkem kõrgema sissetulekuga inimesed ja ettevõtjad, nüüd see enam nii ei ole. Meie andmed näitavad, et järjest rohkem jõukamaid inimesi ja ärimehi on hakanud toetama Keskerakonda.»

Vastupidiselt Reformierakonnale kasvab Keskerakonna toetajaskond ka kõrgharitud inimeste seast.

Põhiharidusega ja maaelanike arvu kasvu Reformierakonna valijaskonnas kinnitavad ka Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi politoloogia osakonna korraldatud küsitlused, mis on kokku võetud Rein Toomla raamatus «Eesti erakonnad 2000-2010». Reformierakonna toetus väikelinnades ja maa-asulates on tõusnud 2004. aasta 10%-lt tänaseks 30%-le ja põhiharidusega valijate seas 2003. aasta 15%-lt 40%-le.

«Väikelinnades ja maa-asulates elab peaaegu 40% meie valijaskonnast ehk kes võidab maal, on juba väga palju võitnud,» toonitab politoloog Rein Toomla. «Valitsuse tegutsemine pronksiöö ajal oli eestlastest valijatele, eriti väiksemas kohtades elavatele valijatele, kus elab vähem venekeelseid inimesi, vastuvõetav. Valdavalt maarahva parteiks olnud ja tänaseks kadunud Rahvaliidust said liikmeid juurde sotsid ja Keskerakond, kuid tundub, et ka oravatel õnnestus suur osa selle partei toetajatest enda taha saada. Samas ei olegi selles midagi eriti üllatavat, sest Reformierakond ja Rahvaliit polnudki teineteisest nii väga kaugel, olid sõbralikult koos mitmes valitsuses ning isegi 2009. aasta kevadel, kui sotsid Ansipi valitsusest lahkusid, oli kõneks nende asemel Rahvaliidu kaasamine.»

Reformierakond peaks nime vahetama

Neljast praegu riigikogus esindatud erakonnast on IRL-il Toomla sõnul maal raske suurt toetust leida. «Nendega käib ikka kaasas see kuvand, et Mart Laar laskis Eesti põllumajanduse põhja,» mainis Toomla. «Kuhu siis Rahvaliidu toetajatel minna oligi? Reformierakond on lubanud seista ettevõtluse eest, ja talunik on ka ettevõtja.»

Üheks valijaskonna muutumise põhjuseks peab Toomla seda, et Reformierakond on jõudnud linnast maale, on muutunud üle-eestiliseks erakonnaks. «Kui kohalike omavalitsuste valimistel olid varem oma nimekirjaga teistest selgelt üle Keskerakond ja Rahvaliit 150-170 omavalitsusega ning Reformierakond oli kunagi esindatud napilt enam kui sajas omavalitsuses, siis nüüd esinetakse linnade ja valdade omavalitsuste valimistel Keskerakonnaga võrdselt,» ütles Toomla.

Vastavalt sellele, kelle hääli püütakse, on muutunud ka valimisloosungid – ning seda populismi suunas. «Need on püütud teha võimalikult lihtsaks, sest valimisprogramme loevad ikka rohkem haritud inimesed. Pealegi on teada, et umbes kümnendik valijaist teeb oma otsuse alles valimispäeval hääletuskabiinis ning sedagi peaministri või linnapea kandidaadi näo järgi,» lausus politoloog.

Viimastel riigikogu valimistel tõi Reformierakonnale edu oma nimega teravas vastuolus olev lubadus mitte midagi muuta. «Lõpmatuseni ei saa reforme teha, reformidest rääkimine tüütab. Inimesed pigem ootavad, et mingeid suuri reforme ei tuleks,» rääkis Toomla.

«Inimestele pakuti kindlustunnet, mida tänapäeva maailmas on nii vähe. Eriti oluline on see just osale madalama haridusega või väiksema sissetulekuga inimestest nagu näiteks pensionäridel,» lisas Saar.

Inimestest võib ka aru saada, sest reforme pigem kardetakse kui oodatakse. Et sellisteks kartusteks on ka põhjust, näitas viimane rahareform, sest mida muud eurole üleminek oli. Hoolimata valitsuse kinnitustest, et euro hindu ei tõsta, kogesid kõik Eesti elanikud pöörast hinnatõusu.

«Reformid on pidurdunud, suuri radikaalseid reforme ei taheta. Reformierakond võiks nime vahetada – näiteks liberaal-seks erakonnaks, mida ta ka sisult on,» lausus Toomla.

Miks vaesed neid valivad?

«Vend seisis vaevu püsti, pesumasinat nägid ta riided ma ei tea mitu kuud tagasi: mina hääletan Reformierakonna poolt, sest nemad lubavad mulle ilusat elu,» kirjeldas Aivar Riisalu mullu riigikogu ees ühte Reformierakonna valijat.

«Meie küsitlejad on öelnud, et mõnikord nad tõesti ei saa absoluutselt aru, miks mingi isik toetab Reformierakonda,» lausus Saar. «Üks põhjus on kahtlemata see, et inimestele tehakse tugevat ajupesu, nagu polekski teist erakonda, kes võiks riiki juhtida. Sellised inimesed ammutavad oma info telerist ja ajalehtedest. Nad võivad tuua näiteid sellest, mida on näinud, kuulnud või lugenud, kuid nad ei identifitseeri ennast selle sotsiaalse grupi liikmena, millesse nad kuuluvad.»

Saar tõi näiteks ühe paar aastat tagasi toimunud fookusgrupi, kus oli teemaks sotsiaalne ebavõrdsus. «Kõige hämmastavam oli see, et inimestel, kes ise olid sotsiaalse ebavõrdsuse ohvrid, polnud õrna aimugi, et nad seda on. Nad oskasid tuua näiteid sotsiaalsest ebavõrdsusest, kuid mitte oma elust, vaid selle põhjal, mida meedia pakub ja võimendab,» meenutas Saar.

Sellised inimesed kujundavad enda jaoks teatud stereotüübi ja elavad sellega edasi. «Kui nad on pähe võtnud, et Keskerakonda valides kukub riik kokku või tulevad venelased, siis nad usuvadki seda,» lausus Saar.

Valijate sellist väärarusaama aitab muidugi innukalt õhutada meedia, kes ei väsi tendentslikult kordamast, kui suur on Keskerakonna populaarsus venekeelsete valijate seas. «Kuigi mitte-eestlastest Eesti kodanikest valiks pooled täna Keskerakonda, ei tohi unustada, et venekeelsed valijad moodustavad kogu valijaskonnast vaid 15-16%,» selgitas sotsioloog Juhan Kivirähk. Sisuliselt tähendab see, et Keskerakonna 17%-lisest toetusest annavad laias laastus poole venelased ja poole eestlased, hoolimata sellest, et protsentides on eestlaste osa väiksem.

«Ka pronkssõduri teisaldamise kaart mõjus teatud seltskonnale väga tugevalt. Sellega tegi Reformierakond 3:0 IRL-ile ära, võtsid neilt isamaalised kaardid lihtsalt käest ära,» ütles Saar. «Loomulikult on reform kadunud populismi. Lubadusega jõuda Euroopa viie rikkama riigi sekka pakutakse ju näljasele gurmeetoitu, no kuidas sa siis ei taha seda. Töö osas on väärtused muutunud, kõige tähtsam on palk. Rikkaks saamise eesmärk on rahas mõõdetav. Kuigi see eesmärk on kaugel, on ta ees alles.»

«Lubadus viia Eesti Euroopa viie rikkama riigi sekka toimib tänaseni. Kes siis ei tahaks viie rikkama hulgas olla,» naeris Toomla.

Kulla Refromierakonna valijad, Kivisildnik tegi nalja, kui kirjutas: «Sellest pole midagi, et vaesed kaitsevad rikaste huve, see on koguni hea. Rikaste huvide eest võitlemine kvalifitseerub eneseohverdamiseks, ülluseks, heategevuseks, kangelasteoks ja muuks sarnaseks. Isegi haridusele ja kultuurile antakse vaesel ajal raha, aga miljardärid ei saa midagi – kus on siin õigus.»

Kuidas valitsus tegelikult vaeste eest hoolitseb

Masu ajal sisuliselt üle öö käibemaksu «ajutiselt» kaks protsenti tõstnud Ansipi valitsus pole sellest maksutõusust loobunud, kuigi eluks esmavajalikele toiduainetele, elektrile ja kodusoojale rakendavad alandatud maksumäärasid paljud Euroopa Liidu riigid. Sama käib ka aktsiiside kohta, kus valitsus opositsiooni korduvatest ettepanekutest hoolimata pole kasutanud võimalust rakendada Euroopa Liidus lubatud miinimummäärasid. Kõrged tarbimismaksud aga löövad kõige valusamini vaeste rahakoti pihta.

Reformierakondlik valitsus kiidab suure suuga kavandatavat lastetoetuse tõusu, kuid seegi ei jõua seda kõige enam vajavate ehk toimetulekutoetust saavate inimesteni, sest valitsus loeb lastetoetust tuluks ja arvab selle toimetulekutoetusest maha.

Valitsus lubas nn monopolidevastase seadusega alandada vee ja kodusooja hinda. Tegelikkuses on need pärast seaduse vastuvõtmist hoopiski kallinenud, nagu kõik kodukulud.

Meditsiinitöötajate palgatõusu tahab valitsus kinni maksta visiiditasu tõstes ja töötutoetusteks eraldatavat raha vähendades ehk taas kõige enam abi vajavate inimeste arvelt.

Selle asemel, et aidata makseraskustesse sattunud inimestel tohutu võlakoormaga toime tulla, võttis valitsus äsja vastu seaduse, mis hoopiski kergendab pankadel võlgnike maja või korterit sundmüüki panna.

Valitsus kiidab iseennast tööpuuduse vähendamise eest, kuid unustab sealjuures need kümned tuhanded inimesed, kes on olnud sunnitud välismaale leiba teenima minema, mis aga omakorda tähendab lahkulöödud peresid ja omapäi kasvavaid lapsi.

Lihtsad valikud, mis põhinevad hirmul

Rainer Kattel, TTÜ professor

See on küllalt laialt levinud, et inimesed eelistavad valimistel erakondi, kelle edust pole nemad sugugi suurimad võitjad. USA-s valivad paljud vaesed konservatiivsusest või muudel põhjustel parempoolseid.

Sellised valijagrupid on tavaliselt madalama haridustasemega ja altid populismile. Nad teevad oma otsuse detailidesse süvenemata äärmiselt lihtsaks tehtud valiku, sageli otsese vastandamise põhjal, mingi kuvandi alusel, millest on teada, et see valijate juures toimub.

Nii nagu meil Reformierakond vastandab end Keskerakonnale, või nn valgeid jõude mustadele – valite Keskerakonna, siis saate Venemaa. See on hästi lihtsal hirmul põhinev trikk.

Meil polegi sellist harjumust, et eri arvamused mitte üksnes ära kuulata, vaid ka läbi arutada. Selle asemel on lihtsustatud variandid – see või teine, kolmandat võimalust ei ole. Seetõttu on muutunud võim üheülbaliseks ja hierarhiliseks.

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89