psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Omavalitsuste tulubaasi taastamine
Omavalitsuste tulubaasi taastamine PDF Prindi Saada link

 

13.09.2010 hääletas Riigikogu rahanduskomisjon Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning roheliste häältega maha Keskerakonna ettepaneku, mis taastab omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,93%-ni. Riik nõrgestab järjekindlalt omavalitsusi kärpides nende tulubaasi, mis ei piirab kohalike omavalitsuse võimekust kodanike aitamisel.

Riik on vähendanud omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, millega ainuüksi Tallinn kaotas möödunud aastal ligi 126 miljonit krooni ja tänavu veel 152 miljonit krooni.

Riik on vähendanud nii omavalitsuste teehoolduseks, lastehoiuks kui noortespordiks mõeldud raha, samas on riik oma tulude suurendamiseks tõstnud käibemaksu ja aktsiise.

Valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

 

EELNÕU

Tulumaksuseaduse § 5 muutmise seadus

 

Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; RT I 2010, 1, 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

„1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;“.

 

 

Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma

 

Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.

 

Algataja:

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon

 

Seletuskiri tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu juurde

 

I SISSEJUHATUS

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimisega 1994. aastal tunnistas Eesti, et kohalikul omavalitsusel on asendamatu roll ühiskonna heaolu eest seismisel. Harta põhimõtteid tunnustades kinnitati, et Eesti riik peab kohalikud omavalitsused kindlustama piisavate rahaliste vahenditega.

 

Kohalikul omavalitsusel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ega riigi poolt antud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade- ja koolide ehitamine/ kaasajastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm. Valitsuskoalitsiooni poolt läbiviidud käibemaksu ja aktsiisitõusuga seati kohalikud eelarved täiendava kulusurve alla, kusjuures rahalisi vahendeid täiendavate kulude kompenseerimiseks ette nähtud ei ole.

 

Niisugust olukorda taunitakse ka Riigikogu Üldkogu 16. märtsi 2010. a. kohtuotsuses n3 3-4-1-8-09, kus tunnistatakse põhiseadusega vastuoluvaks selliste aktide andmata jätmine, mis:

1. sätestaksid, mille seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud

2. eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

 

2003.a tehti kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu arvestamise metoodikas põhimõtteline muudatus ning laekumist hakati arvestama enam mitte protsendina laekunud kogutulust, vaid protsendina füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata mahaarvamisi). Selline metoodika jättis kõik riigi poolt kehtestatud mahaarvamistest ja maksumäära alandamisest tekkivad riskid riigi kanda. 2003. aastast (RT 2003, 88, 587) hakkas kohalikule omavalitsusele laekuma 11,4% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Edaspidi on seda määra igal aastal tõstetud vastavalt kohalikele omavalitsustele üle antud funktsioonidele ja eelarveläbirääkimiste kokkulepetele ja alates 2007. aastast oli see 11,93%. (RT 2004, 89, 604- 11,6%; RT 2005, 36, 227- 11,8%; RT 2006, 55, 406- 11,9%).

 

2009 aasta veebruaris vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 %, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust.

Möödunud aasta lõpul vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seletuskirjas tuuakse esile, et protsendipunkti vähendamisega 11,93-lt 11,4-le võeti kohalike omavalitsuste tulubaasist ära 410 miljonit krooni, mis lisati riigieelarve tuludesse. Kui 2008. aastal laekus kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksu 11,49 miljardit krooni ja 2009. aastal 9,92 miljardit, siis Rahandusministeeriumi 2010. aasta prognoosi kohaselt on laekumine 9,39 miljardit. Majanduslangusest ja tulumaksu protsendi kärpest on kokku tulubaasi kõige olulisema komponendi vähenemine 18,3%.

2009 a. Eesti inimarengu aruandes on märgitud, et Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutuse tasandil tugevalt riigikeskne ja Eestil puudub regionaalsel tasandil vastav haldusvõimekus. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpimine on süvendanud seda olukorda veelgi.

 

2009 aasta riigi lisaeelarve seletuskirjas viidati, et kohalike omavalitsuste finantspositsioone on vaja kärpida kuna see lihtsustab Eesti mahtumist Maastrichti kriteeriumite raamidesse, et saavutada võimalikult kiire üleminek eurole. Tänaseks on aga ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud, tööpuudus suurenenud, mis omakorda on nõrgendanud omavalitsuste eelarvelist olukorda ja vähendanud võimalikke sotsiaalse kaitse programme ja avalike teenuste osutamist.

Kohalik omavalitsus on kõige esmasem ja otsesem tasand, mis puutub kokku inimeste sotsiaalsete raskustega. Inimeste võlgade ajatamine, eluasemeprobleemid, tööpuudusest tulenevad sotsiaalsed hälbed asetavad kohaliku omavalitsusele suuremad
kohustused.

Kuna antud eelnõu ei taga veel piisaval tasemel kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat, siis peaks selleks eraldatavat protsendipunkti veelgi kõrgemale tõstma ja lisaks ka suurendama tasandusfondi ja teederaha rahalisi mahtusid.

Antud eelnõu jõustumisega lisatakse kohalikule omavalitsusele finantsilist jätkusuutlikkust ja võimekust võidelda sotsiaalmajanduslike probleemidega ja süveneva vaesusega. Kohalikul omavalitsusel peab olema piisavalt vahendeid, et täita talle pandud kõiki kohustusi.

 

II EELNÕU SISU

 

Eelnõuga paragrahv 5-ga tõstetakse kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavat tulu 11, 4 % -lt 11,93 %-le

 

III EELNÕU TERMINOLOOGIA JA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

 

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu koostamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigust.

 

IV EELNÕU MÕJUD

 

Eelnõu vastuvõtmine aitab parandada kohalike omavalitsuste poolt korraldatavat elukeskkonda ja parandada kohalike inimeste sotsiaalset toimetulekut.

 

V EELNÕU RAKENDAMISEGA SEOTUD KULUTUSED JA EELDATAVD TULUD

 

2011 aasta riigieelarvele võib antud eelnõu tuua ligi 410 miljonilise täiendava kulu, mis aga omab samaväärset positiivset mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile.

 

VI JÕUSTUMINE

 

Käesolev eelnõu jõustub 1. jaanuarist 2011

 

Eesti Keskerakonna fraktsioon


 

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Uuenda

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

Edgar Savisaare blogi

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89