EELNÕU

  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus 

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2010, 8, 39) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse § 22 lg 1¹ tunnistatakse kehtetuks.

2) seaduse § 22 lg 1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt::

„(1²) Toimetulekupiir on 1200 krooni. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.“

3) seaduse § 22² lg 2 muudetakse ja lisatakse punktid 6, 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„6) tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras tehtava avaliku töö eest saadud tasu;

7) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstavaid toetusi;

8) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi.“

§ 2. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.

Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma

Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon

16. märts 2010.a.

Seletuskiri

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse juurde

Eelnõu eesmärk

Eelnõuga tõstetakse toimetuleku piir 1200 kroonini ning see sätestatakse Sotsiaalhoolekande seaduses. Lisaks muudetakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseid, lisades avaliku töö eest saadud tasu, represseeritutele makstavad toetused ja riiklikud peretoetused sissetulekute hulka, mida ei arvestata toimetulekutoetuse maksmisel.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtiva sotsiaalmaksu seaduse järgi kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks toimetulekupiiri suuruse. Eelnõu järgi kehtestatakse piir sotsiaalhoolekande seaduses, mis võimaldab toimetuleku toetusega seotud küsimusi lahata ka riigieelarvest lahus, et oluline teema ei jääks muude vaidlusküsimuste varju. Vastav muudatus on tehtud seaduse §-is 22. Toimetulekupiiriks saab 1200 krooni, iga teise ja järgmise pereliikme toimetulekupiiriks on 960 krooni.

Täna ei arvata toimetuleku toetuse arvestamisel sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida maksavad kohalikud omavalitsused, puuetega inimeste toetusi, õppelaenu ja töötutele makstavat sõidu- ja majutustoetust. Need on toetused, millel on kindel otstarve ning ei peaks kuluma muudeks esmavajaduste rahuldamiseks. Ebaõiglaselt on sellest nimekirjast jäänud välja represseeritutele makstavad toetused ja riiklikud peretoetused. Paljudele represseeritutele, näiteks Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud inimestele, on tekkinud jäädavad tervisekahjustused, mida see toetus püüab kompenseerida. Samuti peaks peretoetuste eesmärk olema lastega seonduvate kulude osaline katmine. Avaliku töö eest saadavate tulude toimetulekutoetuse arvestamisest välja jätmisega motiveeritakse neid töötuid, kellele enam töötutoetust ei maksta, võtma osa sellest tööturumeetmest, kaotamata igakuist sissetulekut. Vastavad muudatused on tehtud seaduse 22² lg 2.

Eelnõuga seotud kulutused

Eelnõu jõustumisel tõuseb toimetuleku piir 1200 kroonini. Toimetulekutoetuse kuluks on 2010. aastal kavandatud 350 mln krooni. Toetuse tõstmine 200 krooni võrra peaks suurendama riigi kulusid 20%, mistõttu 2011. a peaks toetuseks planeerima 420 mln krooni.

Toetuse saajate ringi laiendamisega kaasnevad kulutused 15,5 mln krooni aastas, millest enamus kulub lastega peredele – 10 mln krooni. 2009. a sai toimetulekutoetust 20 149 peret, prognooside kohaselt tõuseks see arv 20 %, mis on sama palju, kui langes toimetulekutoetust saavate perede arv kui lastetoetusi hakati arvestama toimetulekupiiri sisse. Lisanduvad veel töötud, kes osalevad avalikul tööl - 3 mln krooni ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute lisandumisega 2,5 mln krooni. Seega tuleks eelnõu vastuvõtmisel arvestada toimetulekutoetusele aastas 435,5 krooni.

Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon

16. märts 2010. a.