psikoteknik evden eve nakliyat örgü teli k belgesi
Avaleht Töötaja tervisekuludelt erisoodustusmaksu kaotamine
Töötaja tervisekuludelt erisoodustusmaksu kaotamine PDF Prindi

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna tulumaksuseaduse muutmise, mille eesmärgiks on kaotada erisoodustusmaksu maksmise kohustus töötaja tervisekulutustelt.

 

Eelnõu järgi ei loeta erisoodustuseks neid tööandja poolt tehtud kulutusi, mis on suunatud töötaja või teenistuja tervise edendamiseks. Maksusoodustus oleks ühes kalendriaastas ühe töötaja kohta kokku kuni 7800krooni (500 EUR) eest tehtud kulutustele.

 

Maksusoodustus hõlmab järgmiseid teenuseid:

  • üks kord kolme aasta jooksul ennetav arstlik tervisekontroll tervisehäirete varajaseks avastamiseks
  • tervist taastavad ja tervisehäireid ennetavad tervishoiuteenused, mille loetelu kehtestatakse sotsiaalministri määrusega
  • spordirajatise kasutamisega seonduv kulu

 

Üle poole Eesti haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale. See väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud töötundides, varases pensionile jäämises ja töövõimetuses kui ka kõrges suremuses tööealise elanikkonna hulgas. On hinnatud, et halb tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel enam kui 12 tunni võrra ja naistel enam kui 8 tunni võrra.

 

Eelnõu vastuvõtmisel luuakse eeldus, et väheneb töötajate kutsehaigustesse haigestumise risk, tõuseb motivatsioon ning paraneb tervis.

 

Kasu saavad nii töötajad ise kui ka nende tööandjad, samuti ühiskond üldiselt, sest väheneb tervishoiusüsteemi koormus. Muudatus teeb ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks, sest pole maksu, millest kõrvale hoida.

 

Riik teenib praegu selliselt erisoodustuselt, mida tööandjad teevad töötajate tervisele, vaid 3 miljonit krooni aastas. Riigil pole siin midagi kaotada, meil kõigil on aga väga palju võita, kui tööandjad panustavad oma töötajate tervisesse.

 

EELNÕU

 

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Tulumaksuseaduses (RT I 2000, 58, 377; 2010, 44, 262) tehakse järgmised
muudatused:


1)  seaduse § 48 täiendatakse lõikega 52 järgnevas sõnastuses:

„(52) Erisoodustuseks ei loeta tööandja kulutusi töötaja või teenistuja tervise edendamisele,
mis ei ületa kalendriaastas 500 eurot töötaja või teenistuja kohta. Töötaja või teenistuja tervise
edendamisega seotud kulutused, mida ei loeta erisoodustuseks, on järgmised:


1)  üks kord kolme aasta jooksul ennetav arstlik tervisekontroll tervisehäirete varajaseks avastamiseks;  
2)  tervist taastavad ja tervisehäireid ennetavad tervishoiuteenused, mille loetelu kehtestatakse sotsiaalministri määrusega;
3)  spordirajatise kasutamisega seonduv kulu.
Vastava korra kehtestab rahandusminister määrusega.“

§ 2. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras

Riigikogu esimees                                                                            Ene Ergma


Tallinn, „…..“   „…………………………………….“ 2010.a.  


Algataja:
Eesti Keskerakonna fraktsioon
14. detsember 2010.a.

Seletuskiri

 

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse juurde


Eelnõu eesmärk


Eelnõu näeb ette erisoodustusmaksu kaotamise töötajale tehtavatelt tervise edendamise kuludelt.   Tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse üheks oluliseks aluseks on hea tervis. Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid, halb terviseseisund ja varajane suremus ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Halb tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel enam kui 12 tunni võrra
ja naistel enam kui 8 tunni võrra. Hinnanguliselt teevad Eestis ca 650 000 töötajast ligemale 30% tööd, mis võib põhjustada luu-lihaskonna patoloogia kujunemist. Eesti tervisenäitajad on oluliselt halvemad Euroopa Liidu keskmisest ja oodatav keskmine eluiga Eestis on 5 aastat väiksem kui EL-s, meeste puhul enam kui kuus aastat. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt seatud eesmärk pikendada töövõimelist eluiga eeldab Eestis tervisenäitajate paranemist ja tööturu meetmete arendamist.  


Üle poole Eesti haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale, mis väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud töötundides, varases pensionilejäämises ja töövõimetuses kui ka kõrges suremuses tööealise elanikkonna hulgas. Rahvastiku vananemine ning tööealise elanikkonna osakaalu vähenemine on tõsiseks riskiks ühiskonna ja majanduse jätkusuutlikkusele, mistõttu muutub üha olulisemaks tööjõu suutlikkuse parandamine ning inimeste töövõime säilimine
kõrge eani (http://www.terviseinfo.ee/web/failid/TTE_arengukava_2010_2013.pdf). Koos töötajaskonna vananemisega muutub töötervise  edendamine üha tähtsamaks – on vaja, et inimesed oleksid kauem terved.


Nende näitajate pinnal ei saa pidada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi lisahüveks ja erisoodustuseks. Tervise edendamine peab olema iga töötajaid väärtustava ettevõtte prioriteet ja loomulik toimimise osa. Riiklik poliitika peaks  suunama tööandja vältima oma töötaja terviseriske ning väärtustama tema eneseteostust, enesesäästmist ja enesetaastamist, parendama suhtlemiskultuuri ja kommunikatiivsust, kujundama tervislikku ja turvalist töökeskkonda, hindama personali rahulolu, maandama  tööga seotud stressi, rakendama töötervishoiu ja tööohutuse abinõusid, ennetama tööga seotud haigusi. Eestis selles vallas veel arenguruumi jätkub. Tööandja hoolivust kirjeldav töötaja tervisele, spordile, koolitamisele ja meelelahutusele tehtud kulutuste osakaal tööjõukuludes on teistes Euroopa Liidu riikides kõnekalt suurem: näiteks Soomes 14%, Belgias 6% ja  Eestis 0,7% (uurimus 2005. aastast, Mercer HR Consultig).


Tervisliku elustiili toetamine on kasulik kõigile - töötervise edendamine parandab tervist, vähendab töölt puudumist ning suurendab motiveeritust ja tootlikkust. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2,5 – 4,8 eurot. Kasu saavad nii töötajad ise kui ka nende tööandjad, samuti ühiskond üldiselt, sest väheneb tervishoiusüsteemi koormus. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul jääb aga Eestil elanikkonna kehva tervise tõttu saamata kuni 15 protsenti SKP-st saamata. See summa küündib 30 miljardi kroonini. Töötajate tervise edendamisele tehtud kulutustes riik täna aga olulist maksutulu ei saa - Praxise hinnangul puudutab deklareeritud soodustustest seni tervist üksnes töötajate tervise kontrollile tehtud kulutused ja need moodustavad 0,3% kõikidest erisoodustustest ehk riik saab aastas neilt maksutulu üksnes mõned miljonid kroonid (2008. aastal arvestuslikult 3 miljonit krooni).


Paljudel Euroopa ettevõtetel on töötervise edendamise programmid alates sellest, et töötajaid julgustatakse tervislikumalt toituma (näiteks lisades töökoha söökla menüüsse väherasvaseid toite), kuni selleni, et juhtidele korraldatakse koolitusi, kus nad õpivad tundma töötajate stressi ilminguid ja võtma tööstressi vastu asjakohaseid meetmeid. Eestis ei ole see aga paraku rakendunud ning selle peamiseks põhjuseks võib pidada suurt maksukoormust töötaja tervise edendamisega seotud tegevustele.


Eelnõu vastuvõtmisel luuakse hea eeldus, et väheneb töötajate kutsehaigustesse haigestumise risk, tõuseb motivatsioon ning paraneb tervis. On tõenäoline, et inimene, kes on saanud innustust näiteks tervisespordiga tegelema hakata,  korrigeerib selle regulaarseks saamisel kiiresti ka oma toitumist, alkoholi tarvitamist ja  muid ebatervislikke harjumusi. Eelnõuga laieneb inimeste ring, kellele ujulad, korvpallisaalid jms teenused muutuvad kättesaadavaks ning rohkem ettevõtjaid hakkab muretsema oma töötajate tervise pärast. Muudatus teeb ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks, sest pole maksu, millest kõrvale hoida.


Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine on muuhulgas Euroopa Sotsiaalfondi 2007-2013. aasta prioriteetse suuna „pikk ja kvaliteetne tööelu” üks meetmeid. Meetme üldeesmärk on kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamiseks  ja tööelu kvaliteedi parandamiseks tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamine ja tööturult
tervislikel põhjustel väljalangemise ennetamine. Seetõttu võib maksusoodustust pidada ka üheks tööturumeetmeks, mis riigile praktiliselt midagi ei maksa.

 

 

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs


Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseaduse § 48 lõikega 52. Muudatuse järgi ei loeta erisoodustuseks neid tööandja poolt tehtud kulutusi, mis on suunatud töötaja või teenistuja tervise edendamiseks. Tervise edendamise legaaldefinitsioon on toodud rahvatervise seaduse § 2 punktis 4 ning on selle järgi inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. 

 

Maksusoodustus on ühes kalendriaastas ühe töötaja kohta kokku kuni 500 euro ehk 7800 krooni eest tehtud kulutustele. Ülempiiri seadmine on vajalik selleks, et kulutuste eesmärk ei ähmastuks. Teenused, mida eelnõu hõlmab on järgmised:

  • ennetav arstlik tervisekontroll tervisehäirete varajaseks avastamiseks üks kord kolme aasta jooksul – tegemist on teenusega, mida paljud tervishoiuteenuse osutajad pakuvad patsientidele terviseauditi või tervisepassi nime all. See on põhjalik uuring, millega patsient saab oma tervislikust seisundist ülevaate, sisaldades mitmekülgseid uuringuid ja analüüse ning sõeludes välja enamlevinud haigused. Terviseaudit sisaldab erinevate haiguste kliinilist vereanalüüse koos põletikunäitajatega, veresuhkru ja kolesterooli analüüse, vereanalüüse, mis näitavad teiste elutähtsate elundite talitlust, vereanalüüse soospetsiifiliste kasvajate ja terviseriskide analüüsiks, südame koormustesti koos kardioloogi vastuvõtuga, südame ja kõhukoopa ultraheliuuringut, südame holtermonitooringut. Uuringute kokkuvõte peegeldab olulisemaid tervise riskitegureid ja soovitusi tervise hoidmiseks ning vajadusel ka ravisoovitusi. Ennetav arstlik tervisekontroll tervisehäirete varajaseks avastamiseks on laiem kui sotsiaalministri määruse „Töötajate tervisekontrolli kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703?leiaKehtiv) alusel tehtav tervisekontroll, kuna hindab töötaja tervist terviklikult, mitte üksnes tööst põhjustatud haigestumist või võimaliku kutsehaigestumist. Samuti ei ole töötaja  ennetava tervisekontrolli suunamise aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, kuid võivad olla selle juures oluliseks informatsiooniks. Tööandja ei pea konsulteerima töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga ega töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega. Eelnõu ei muuda aga töötervishoiu- ja tööohutuse kehtivat regulatsiooni.

  • tervist taastavad ja tervisehäireid ennetavad tervishoiuteenused, mille loetelu kehtestatakse sotsiaalministri määrusega – selliseid teenuseid osutavad täna taastus- ja hooldusravihaiglad ning sanatooriumid, teenuse osutajate ring on piiritletud õigusega osutada tervishoiuteenust. Näitena maksusoodustusega teenustest võib tuua ravivõimlemise, raviujumise, soojaravi, sealhulgas  vesi-, parafiin- ja mudaravi ning massaaži. Majutusele maksusoodustus ei laiene. Tervishoiuteenuste loetelu, millele maksusoodustus kehtib, kehtestab sotsiaalminister.

  • spordirajatiste kasutamisega seonduvate kulude all  on mõeldud spordisaalide ja – väljakute, trenažööride ja muude vahendite renti. Sellisel juhul on enamasti tegemist spordiseaduse § 4 punktis 1 nimetatud spordiorganisatsiooniga. (https://www.riigiteataja.ee/akt/13340619).
Vastava regulatsiooni kehtestab rahandusminister määrusega

Eelnõuga seotud kulutused:
Eelnõu jõustumisel jääb riigil saamata ligi 3 miljonit krooni (ca 192 300 eurot) maksutulu  

Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub seadusena üldises korras.  

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon
14. detsember 2010.a.
 

tule-meiega-karilaid

err-uudised-175

Alternatiivmeedia

 

alternatiivmeedia_laanemaa.keskerakond.ee

 

 

facebook

 

twitter

 

 

Toeta-erakonda
Loe Kesknädalat

 

keskerakond_www.keskerakond.ee

 

Rahvarinde_logo_www.rahvarinne.ee

 

Edgar-Savisaare-blogi

 

keskerakonna-noortekogu

 

 tallinna-tv

nommeraadio 

pealinn

 

Küsitlus

Milline Reformierakonna ja IRLi otsus on sinu elatustaset enim langetanud ?
 

Twitter

Logi sisse





Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Filename cannot be empty in /data03/virt14041/domeenid/www.keskerakond.ee/laanemaa/index.php on line 89